et
en
Teksti suurus:
A A A

Vabadussõja relvarahu aastapäev

04.01.2011
Kaitseliit tähistas eile, 3. jaanuaril kell 10.30 üleriigiliselt Vabadussõja relvarahu aastapäeva.
Hiiumaa malevkonna kaitseliitlased süütasid küünlad Kärdla kiriku juures.

Järva maleva, noorkotkaste ning kodutütarde esindajad asetasid Türi kesklinna kalmistul Vabadussõjas Eesti maa ja rahva eest võidelnute auks mälestuspärjad ja süütasid küünlad.

Kell 10.30 seiskasid leinaminutiks oma igapäevatoimetused aga paljud Järva maleva liikmed ning avaldasid seeläbi austust inimestele, kes Eesti vabaduse eest võidelnud.

Lääne malevas panid kirikukellade saatel oma lilled ja küünlad Vabadussõja mälestusmärgi jalamile malevapealik ning Haapsalu malevkonna, Naiskodukaitse, Noorte Kotkaste, Kodutütarde esindajad.

Põlva maleva ja maavalitsuse esindus asetas pärja ja süütas mälestusküünlad Põlvas asuva vabadussamba juures. Kangelasi meenutati ka Kanepi, Orava ja Räpina vabadussammaste juures.

Pärnus toimus Alevi kalmistul Vabadussõja mälestusmärgi juures Vabadussjas võidelnute mälestuspäeva tähistamine. Osalesid Kaitseliidu Pärnumaa Maleva, Lääne Kaitseringkonna staabi, Pärnu linnavolikogu ja linnavalitsuse esindajad. Kõnelesid praost Enn Auksman, Pärnu linnavolikogu esimees Kardo Remmel ja aseesimees Jüri Kask. Mälestussambale asetati pärjad.

Rapla maleva poolt asetati pärjad mälestusmärkide juurde Rapla kalmistul, Rapla kirikuaias, Järvakandis, Märjamaal, Kohilas, Kärus ning Lelles. Küünlad süüdati veel Kaius ja Kivi-Vigalas.

Saaremaa malev süütas küünlaid Kuressaare, Valjala ja Kihelkonna Vabadussõja sammaste juures.

Tallinnas asetati küünlad admiral Pitka mälestusmärgi jalamil

Viru maleva liikmed asetasid kimbud ja pärjad Rakvere ausambamäele, süütasid küünlad ning tegid minutilise mälestusseisaku.

Eesti vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva 91. aastapäeva tähistamine toimus ka Tapa linna vanal kalmistul Hans Koiva ja kolme tundmatu sõduri kalmul. Lisaks asetati lilled ja pärjad koos Kirde Kaitseringkonna kaplani poolt juhitud jumalateenistusega Hans Koiva kalmule ja Tapa linna uuel kalmistul Imastu sõjaveteranide kodu rahulale.

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Meeleheitlik sõda oli meilt lahinguväljal nõudnud 2121 inimelu, haavadesse-haigustesse suri teist sama palju. Peale selle mõrvatud, teadmata kadunud – ühtekokku kuus tuhat ohvrit. Ent edukas võitlus oli loonud võimaluse oma riigi tegelikuks ehitamiseks.

Vabadussõja võidu aastapäevadel on läbi aegade mälestatud üle kogu riigi selles sõjas langenuid. Ausammaste jalameile on asetatud pärgi, süüdatud küünlaid, helisenud on kirikukellad. Kaitseväes ja Kaitseliidus on peetud hardushetki, varasematel aastakümnetel ka paraade.