et
en
Teksti suurus:
A A A

Raplas on avatud näitus „Kaitseliit 100“

14.08.2018
Näituse avamine Raplas
Autor: Kadri Paju
Septembri lõpuni saab Rapla riigimajas (Tallinna mnt 14, endine haldushoone) vaadata Kaitseliidu 100. aastapäevale pühendatud näitust, kus on väljas  üle 80 pildi koos selgitavate tekstidega.
18. septembril 1917 moodustati Johan Pitka algatusel ka Tallinnas ühiskondlike seltside toetusel Omakaitse, mille järeltulijaks on praegune Kaitseliit. Taganevate enamlastega, kes 23. veebruaril 1918 tahtsid Tallinna õhku lasta pidasid omakaitselased maha võiduka lahingu.
 
Kaheksa praeguse Kaitseliidu maleva asutamiskuupäevad jäävad aastasse 1917.
 
11. novembril 1918 avalikult tegevust alustanud põrandaalune Kaitseliidu organisatsioon oli esialgu ainus Ajutise Valitsuse käsutuses olev relvajõud. Vabadussõja ajal olid just kaitseliitlased need, kes esimeste hulgas asusid noore riigi piire relvaga kaitsma. Novembris 1919 kuulus Kaitseliitu ligikaudu 119 000 meest, kellest vähemalt 46 000 olid osaliselt sõjaliselt välja õpetatud. Pärast võiduka vabadusvõitluse lõppu oli Kaitseliit oma sõjasihid saavutanud ning minetas oma senise tähtsuse ja rolli.
 
1924. aasta detsembrimässu tagajärjel leiti, et eesti rahva iseseisvus on ohus ja mõisteti taas kord Kaitseliidu tähendust veel küllaltki hapra riigi sisemise ja välimise julgeoleku kaitsel.  Sestpeale algas Kaitseliidu plaanipärane korraldamine ja arendamine, mille tulemusena oli Teise maailmasõja alguseks Kaitseliidust saanud selline sõjaline organisatsioon, kuhu kuulus ligi 43 000 meest (koos eriorganisatsioonidega kokku ligi 100 000 liiget), mida Eesti riigi hävitajad kaitseväest isegi rohkem kartsid.
 
1920. aastate keskel tehti algust organiseeritud laskespordiga: 1926. aasta Kaitseliidu päeval viidi esimest korda läbi ka laskevõistlused. 1930. aastatel oli enim harrastatud spordiala kaitseliitlaste seas suusatamine.
 
Eestis algas kohalike kaitseliitlike üksuste taasloomine erinevates piirkondades 1980. aastate lõpul.
 
2002. aastal algas Kaitseliidu baasil kaitseväe reservüksuste ettevalmistamine ja põhijõud suunati maakaitseüksustesse sobivate meeste väljaõppele. Väljaõppesüsteem viidi kooskõlla sõjaaja üksuste ettevalmistamise vajadustega – igale kaitseliitlasele tuli leida temale sobivad ülesanded kodukandi kaitsel. Et tihendada Kaitseliidu ja kaitseväe koostööd, osaleb Kaitseliit ühisõppustel, kust saadud positiivse kogemuse on toonud välja kõik kaitseliitlased.
 
Kaitseliidus oli 2018. aasta märtsikuu lõpu seisuga koos eriorganisatsioonidega 26 131 liiget.