et
en
Teksti suurus:
A A A

Alu mõis ja kooli ajalugumoisahoone.PDF »

Alu mõis

Esimesed teated Alu mõisa kohta ulatuvad 1409. aastasse, mil valdus kuulus Taani ajal vasalliseisusse tõusnud Abwenite perekonnale. Hiljem vahetas mõis pärilus- ja sugulussuhete tõttu tihti omanikke. Ajaloolaste arvates eksisteeris mõis tol ajal üksnes maavaldusena, kuna selleaegse hoonestuse jälgi ei ole leitud. Esimesed napid teated mõisa hoonete kohta pärinevad 1732. aastast – siis olid olemas vesiveski ja kaks mõisale kuuluvat kõrtsi.

1858. aastal ostis Alu mõisa avalikul oksjonil Otto von Lilienfeld. Härrastemaja, kus tänapäeval asub Kaitseliidu Kool, valmis 1860.-1870. aastatel. Härrastemaja kavandas tollase mõisaomaniku Otto von Lilienfeldi tellimusel üks 19. sajandi nimekaimaid Eesti arhitekte Paul Friederich Wilhelm Alisch.

Alu mõis on uusgooti stiili parimaid näiteid Eestis. Kuubikukujuline hoone meenutab oma väikeste nurgatornide ja katusegarniisidega keskaegset kindlust. millega liitub massiivne viie korrusega nurgatorn. Häärber on kolmekorruseline: soklikorrusel asusid majandusruumid, esimesel korrusel elutoad ja külaliste vastuvõtu ruumid, teisel suur saal ja muud esindusruumid. Läbi kahe korruse kõrgub uhke keerdtrepiga vestibüül.

Mõisaansambli oluline osa on mõisamaja ümbritsev looduskaitsealune tiikidega pargiala, mida hakati rajama üheaegselt lossiga. Pargi üldpind on 11 ha, millest 4 ha võtab enda alla 7 tiiki.

1923. aastal toodi võõrandatud mõisahoonesse Alu algkool, mis tegutses seal 1955. aastani. Seejärel asustas mõisa masina-traktorijaam ja hiljem koondis Eesti Põllumajandustehnika. Häärber teenis kohalikku rahvast ka kultuurimaja ja pensionäride keskusena. Viimasena kolis lossist välja raamatukogu.

1999. aastal osteti Alu mõis Kaitseliidule.



Kaitseliidu Kooli ajalugu


Kaitseliidu Kool alustas oma tegevust 3. märtsil 2001. aastal. Alates 2003. aasta algusest toimub õppetöö Raplamaal Alu mõisas Kaitseliidu Kooli hoones.

Kooli tegevusvaldkonnaks on kaitseliitlastest allüksuste pealike ja instruktorite väljaõppe planeerimine ja läbiviimine, erialakursuste korraldamine ning kaadritöötajate täiendõppe korraldamine. Seni viidi kaitseliitlastest juhtide väljaõpet peamiselt malevates ja Kaitseliidu peastaabi poolt korraldatud kursustel.

Kaitseliidu Kooli loomisel on nii nõu kui jõuga abiks olnud Taani Kodukaitse kool.